Prügidelfiinid ja video meie kodust

Viimastel päevadel oleme võtnud marurahulikult ning ringi kihutamise asemel käisime hoopis L'Oceanogràficus ning telkisime Camping Playa Tropicanases. Siinkohal suure tänud, kummardused ning kallid Kaarlile ja Kristinale, kes meid L'Oceanogràfic piletitega varustasid- muchas gracias, amigos!

L'Oceanogràfic oli väga suurt rõhku pannud keskkonna, eriti ookeanite, puhtamaks tegemisele. Terve asutus oli täis erinevaid nippe, kuidas oma ökoloogilist jalajälge võimalikult väiksena hoida ning näiteid sellest, kuidas inimetegevus on erinevaid liike mõjutanud. Ka delfiinishow’s oli eraldi osa pühendatud sellele, kui palju on meie meredes ja ookeanites plastikut. Tubli väike delfiin korjas ilusti vees ulpivad võrgujupid oma nina otsa ja tõi demonstratiivselt need kaldale. Hannes leidis, et see õpetab, et me võime prügi ookeani visata küll, delfiinid koristavad ära. Mina aga oma üliemotsionaalsuses poetasin jälle pisara- no nii armsad on need delfiinid, kahju kohe, et nad peavad oma elud seal pargis ninaga võrgujuppe korjates ära veetma.

Tõele au andes on peaks siin igal tänaval need puhtusenipid olema, sest hispaanlased ei ole just kõige puhtamad inimesed Euroopas. Tänavatel prahti lendab nii, et jagub ning silma on ka jäänud, et paljud ei pese peale WC-s käimist oma käsi, mis on eriti rõve harjumus. Prügi oleks tänavatel ilmselt vähem, kui prügikaste rohkem oleks - üldiselt peab ikka mõnda aega oma prügiga ringi käima, enne kui prügikasti leiad. Ja kui leiadki, siis see prügikast on juba ääreni täis, nii et midagi juurde väga ei mahu või on see kast lihtsalt puruks pekstud.

Väga palju juttu L'Oceanogràfic pargist aga teha ei ole, pigem jagame paar huvitavat fakti ning näitame pilte:

*L'Oceanogràfic hõlmab 110 000 ruutmeetrise suurusega ala.

*Kõigi akvaariumite (kokku on neid 9) üldine koguveemaht moodustab 42 miljonit liitrit.

*L'Oceanogràfic kuulub Kunsti- ja teaduslinnaku koosseisu.

*L'Oceanogràfic on Euroopa suurim okeanaarium. Selles on umbes 45 000 isendit 500 erinevast liigist. Lisaks kaladele on esindatud ka imetajad, linnud, roomajad ja selgrootud.

Prügikoristustiim 

Hea hambumus

Pildilt pole hästi aru saada, kuid tegelikult näitas see, millist inimeste tekitatud sodi võib leida mereloomade seest

Merikilpkonnasid püütakse eriti julmal viisil

Õhtul leidsime endale hea telkimiskoha nimega Playa Tropicanas, mis asub Alcossebre linnas. Tegu on päris suure karavanpargiga, kus on olemas ka telkimisplatsid, kämpingud ja väiksed korterid. Meie valisime telkimisplatsi, sest kaasavõetud kaks madratsit ja telk pidid oma olemasolu kuidagi õigustama. Koht ise on korralik, lausa väga korralik. Siin on suured WC-d ja duširuumid, kõik väga puhtad ja kaasaegsed ning olemas on ka võimalus pesu pesta. Lisaks on siin nii väli- kui ka sisebassein ja päevitusalad, pluss oma isiklik väike supermercado, kust saad süüa, päevitusriideid, pikendusjuhtmeid jne. Pole üldse mitte paha.

Sisebassein ainult meile kahele

Paistab, et selle kohaga on rahul päris paljud, sest isegi praegusel madalhooajal on siin väga palju karavane. Tundub, et mitmed ka päriselt elavad siin oma karavanidega, sest mõnel on kohe täitsa kodu püsti pandud. Satellidipannid on katustel, puud ja põõsad on ilusti karavanide ette pottidega sätitud ja terve suur plats on katusealuseks tehtud. Meiega tegi juttu ka üks briti vanahärra, kelle pilku tõmbas me autol lehviv Eesti lipp. Olevat nad oma naisega 9 aastat tagasi Tallinnas käinud ning väidetavalt oli Tallinn neile väga hea mulje jätnud, kuigi nad olid palju vihma saanud. Samas ütles, et Läti neile väga ei meeldinud, sest palju oli koledaid Nõukogude aegseid paneelmaju. Hea, et nad siis Tallinnas olles Lasnamäele ei sõitnud.

Meie väike kodu

Vanahärra küsis ka me käest, et kas me tulime paariks nädalaks või mis meie plaanid on, kui juba nii kaugelt kohale sõitnud oleme. Kuuldes, et ideaalis me jätaks sel aastal talve vahele ning veedaks selle Hispaanias, siis imestus ei jäänud tulemata: „Aga te olete nii noored? Seda teevad tavaliselt vanad inimesed.“. Mis teha, ju me siis oleme noored pensionärid. Aga noored pensionärid Hispaanias, nii et me ei kurda.

Üleeile, 20. oktoobril, seadsime end sisse Benicassimi linnas, kuhu jääme nüüd vähemalt kuuks ajaks. Seda aega, mil siin oleme, kavatseme ära kasutada, et otsida endale püsivamat korterit või kui siin tõesti väga meeldib, võime ka siia korterisse kauemaks jääda. Allpool võite ka näha videotuuri meie uues kodus:

Eile käisime ka Hispaania stiilis šoppamas, mis tähendab, et veetsime toidupoes umbes 1-1.5h ning käru oli toodetest kuhjas. Kuna meie korteris polnud hetkel mitte midagi olemas, siis oli vaja kõik tarvilik ühekorraga ära osta. Nüüd vähemalt saame kodus ise süüa teha ning ei pea kohalikke „restorane“ nuumama.

Restoranidest rääkides- hispaanlased panevad palju suuremat rõhku toidukoha välimusele kui toidu enda kvaliteedile. Oleme käinud mitmes restoranis, mis välimuselt on täiesti viisakad, kuid toit ei kannata eriti kriitikat. Camping Playa Tropicanase lähistel asuvas restoranis sain Hannes liha, millest pool oli ilusti küpsenud ja pool oli täiesti toores ning minu lõhe oli täielikult maitsestamata ning samuti seest väheke kahtlane. Hannes mainis oma toorest lihatükki ka teenindajale, kuid ta lihtsalt naeratas, vehkis käega ja ütles „sorry“ ning sellega asi lõppes. Ning see polnud esimene kord, kus me sellise toidu osaliseks oleme siin saanud, nii et ei saa siinseid toidukohti just taevani kiita.

Toidud on kehvad, aga vähemalt vein on aus

Õnneks on nüüd aga „restotoidud“ selja taga ning saab ise rahus körti keeta. Päike paistab, mandariin on värske ja ühtegi prussakat ei ole veel korteris näinud- pole üldse mitte paha.

Hispaanias Kalevi küpsist nautimas- aitäh, Laane!

Kui tekib huvi meie postitusi jälgida, siis ülespoole kerides saate lehe paremal pool sisestada oma e-maili aadressi ning uue postituse korral saadetakse teile e-mail :)